PASTAPLIIATSI  AJALUGU

Pastapliiats on tuntud kõigile. Iga päev kasutavad miljonid ja miljonid inimesed maailmas kirjutamiseks „pastakat“

Selle leiutamise au kuulub ungarlastest vendadele Laszlo ja Györgi Birole.

 Tegelikult tuli selline idee mõttesse 1888.aastal USA leiduril John Loudil, kuid see pastapliiats ei hakanud tööle.

Hr.Biro ei laenanud oma ideed Loudilt, sest ta polnud sellest midagi kuul-nudki. Ka oli nende pastapliiatsite konstruktsioon mõnevõrra erinev.

Laszlo Birole oli leiutamise juures abiks vend Györgi ja 1939.aastal patenteerisid vennad oma pliiatsi.

Siis puhkes Euroopas aga teine maailmasõda ning vennad Birod põgenesid Argentiinasse. Seal hankisid nad endile uue patendi ja töötasid edasi.

Peagi valmis neil pastakas, mida oli lihtsam kasutada ja ka toota.

1943.aastal kohtusid vennad Birod briti sõjaväeohvitseri Hery Martiniga.

H.Martini arvates oli pastapliiatsi idee lihtsalt suurepärane. Ta ostis pastapliiatsi tootmisõiguse Briti sõjaväele.

 Need olid nõnda käepärased, töökindlad ja lihtsad kasutada, et uus leiutis sai otsekohe kõigi ihaldusobjektiks.

1945.aasta jõuludeks olid pastakad müügil Suurbritannias, Argentiinas ja USA-s.

1950.aastal avastas Prantsuse firma BIC mooduse, kuidas massiliselt toota üliodavaid pastakaid.

 Otsekohe vallutasid BIC CRISTALI nimega pastakad kogu maailma.

 Aluseks: Anna Claybourne „Leiutiste Lugu“ 2008.a.