Raplamaalt oli kohal kaks kogujat ja Raplamaa
suurimas kogus on 15 770 pastakat.
Küsimusele, miks nad pastakaid koguma hakkasid,
vastasid kogujad: „Mingi kiiks, millest keegi aru ei saa, peab
olema, et koguma hakkad.“ Kogudes on pastakaid erinevate huvitavate
kujudega – noad, kahvlid, huulepulgad, tööriistad, puuviljad,
loomad, linnud ja nii edasi. Siis on erinevast materjalist
pastakaid: paberist, puidust, plastmassist, on karvaseid, sulega,
riidest pastakaid… Mõnele kogujale on tähtis eriline kuju, mõne
jaoks on oluline, et logo ja kiri oleks peal. Mõne kirg on ujuvad
pastakad, mõnel valgusega, mõnel veneaegsed, mõnel puidust.
Kogutakse erinevalt, kes kuidas. Ka selekteerimiseks
kasutatakse erinevaid variante. Näiteks värvi, kuju, päritoluriigi
järgi või siis poliitikud, vallad. Pastakaid saadakse messidelt,
laatadelt, koolidest, valdadest ja mujalt, või näiteks toovad
tuttavad välismaalt. „Kahju, et tänapäeval teevad firmad palju vähem
oma sümboolikaga pastakaid,“ räägib üks kollektsionäär.
Paljud koguvad lisaks pastakatele ka muid asju.
Näiteks kuuluvad kogudesse nõukogudeaegsed filmiga fotoaparaadid,
margid, ümbrikute pildid, Nokia mobiiltelefonid, mida nende omanikul
on juba üle 200. Muljetavaldav kogu on ühel Lõuna-Eesti
kollektsionääril – 1000 vanaaegset sülearvutit, 345 sideettevõtete
pastakat. Tema kogus on kõik, mis sidega seotud. Härral on plaan
Munamäe juurde muuseum rajada.
Kogujate ürituse peakorraldaja Maire Pettai kogub
taskukalendreid, kõige vanem kalender on pärit aastast 1971, seal on
suur laev peal. „Mul tuleb Kehtna raamatukogus näitus „Ehe Eesti“.
Sinna panen ainult Eestimaa sümbolid, sini-must-valge, maastikud,
Eesti näitlejad,“ räägib Maire.
Klubiline tegevus on hea selle poolest, et
kollektsionäärina saad tagasisidet, kes mida kogub ja tutvud väga
huvitavate inimestega, räägivad kogujad. „Oleme heas mõttes hullud,“
öeldakse lõbusalt. Lisatakse veel, et tekib oma sõprusring ja kohati
käiakse perekonniti läbi.
Kokkutulekutel käib hoogne pastakate vahetus. „Kodus
lööd põnevusega koti lahti ning vaatad, mis said,” räägivad kogujad.
Kokkutulekud on head veel ka sel põhjusel, et kui keegi ei taha enam
koguda, saab ta oma kogu üle anda ega pea muretsema, kellele see
jätta. Ka Kehtnas oli lavale kallatud välja hulga pastakaid, mis
said uued omanikud. Kurb on see, kui kogud prügimäele saadetakse,
sest ikka ja jälle tuleb Eesti eri nurkadest lagedale palju põnevaid
ja antiikseid esemeid ning omanäolisi kogusid. Selles mõttes on
vanavara kokkuostjad head, sest nemad oskavad hinnata selliseid
asju, räägiti klubis.